Harilik mänd (Pinus Sylvestris) on Eestis kõige levinum looduslikult kasvav okaspuu. Harilik mänd kasvab kuni 50 m kõrguseks ja võib saavutada kuni 1,5 m tüveläbimõõdu. Tüvi on sirge ja kaetud paksu krobelise korbaga. Mändidel kasvavad oksad männases, st et külgoksad väljuvad tüvelt ühelt kõrguselt. Harilikule männile on iseloomulikud 2-kaupa kinnituvad okkad, mis on 3-7 cm pikad ja nende eluiga on 3 aastat. Männid on valgusnõudlikud puud. Männi juurestik ulatub sügavale maa sisse ja laiuti tüvest kaugele. Just juurestiku ning pika kasvu tõttu peab hästi mõtlema hariliku männi kasvukohta.
Harilikku mändi saab edukalt kujundada noori võrseid kärpides ning sellega on võimalik aastaid piirata puu kõrguskasvu. Täielikult kääbuspuuks harilikku mändi siiski muuta ei saa.
Kui Sinu aias kasvab juba 1,5-2 m pikkune harilik mänd, siis tea, et seda on võimalik kujundada kohevamaks ja piirata selle kõrguskasvu. Siin postituses tahan jagada oma 6-aastast kogemust harilike mändide kujundamisel ning loodan sellega ka sind inspireerida.
Kuidas männi kujundamine käib?
Hariliku männi kujundamist võib alustada siis, kui puu on saavutanud soovitud kõrguse. Kärpimiseks sobiv aeg algab mai lõpust ja kestab kuni juuni keskpaigani, kui noortel võrsetel on ca 1 cm pikkused okkad. Sel ajal on kasvud pehmed ning neid on kerge murda või lõigata. Õigel ajal kärbitud võrsed jõuavad endale kasvatada mitu külgpunga.
Kujundamine käib viimase aasta võrsete (helerohelised juurdekasvud) murdmise või hekikääridega lõikamise teel. Väiksemate puude puhul on kõige täpsem võrseid murda käsitsi, suuremate mändide puhul on hekikäärid töö kiirendamiseks hea praktiline lahendus. Noori kasve kärpides on võimalik anda puule soovitud kasvukuju ning käharam väljanägemine. Olen tähele pannud, et käega murtud võrsetel kasvavad ilusamad okkad kui kääridega kärbitutel, ka jääb murrukoht vähem näha. Kärpides noori võrseid on vaiguseks saamine paratamatu, seepärast võiks selga panna riided, mis võivad plekiliseks/vaiguseks saada.
Ajapikku kasvab puu pikemaks ja võra läheb nii tihedaks, et sisemised oksad jäävad valgusenälga ja kuivavad. Need tuleb tüve lähedalt, ilma tüükata, ära lõigata. Ka päris nõrgukesi oksi ei maksa kasvama jätta.
Olulised aspektid hariliku männi kujundamisel:
- kujundamist võib alustada juba siis, kui puu on saavutanud soovitud kõrguse
- õige aeg kärpimiseks on siis, kui noortel kasvudel on umbes 1 cm pikkused okkad – juuni algus
- võrsekasvude kärpimine 1/2 – 2/3 võrra kas murdmise teel või lõikamine hekikääridega
- nõrgad ja kuivanud oksad lõika täitsa välja
- vajadusel eemalda latv männase pealt, et kõrguskasvu piirata
- pügatud kasvud riisu kokku ja komposteeri või põleta lõkkes
- puhasta lõikeriistad tehnilise piirituse või atsetooniga
“Tups”-männi kujundamine
Oma aia männist võite kujundada ka efektse “tups”-männi. Kujundamine toimub mitme aasta jooksul, mitte kõik esimesel aastal. “Tups”-männi dekoratiivne välimus on saavutatav kolme aasta jooksul. Kohe esimese kujundamisega ei tohi palju oksi puult ära lõigata. Igast männasest lõigake välja nõrgemad ning ebasobivas suunas kasvavad oksad. Alles võiks jätta 3-5 oksa igale männasele sobivas kasvusuunas. Järgmisel aastal lõigake külgoksad seestpoolt paljamaks ja moodustage tippudesse nn “tupsud”. Kolmandal ja igal järgneval aastal on kujundamine vaid “tupsude” põhine. Kujundada saate täpselt oma maitse järgi, kas ümaramad või lamedamad “tupsud”. Oluline on jälgida, et kärpimisel lühendate noori juurdekasve ning vajadusel harvendate “tupse”, lõigates nõrgemaid oksi välja.
Piltidel olevad harilikud männid kasvasid krundil juba enne majaehitust ning taamal olevad männid on samast seeriast, kuid asuvad hooldamata naaberkrundil. Alustasin mändide kujundamist 2021.a., kui nad olid umbes 2 m pikkused. Selle perioodi jooksul olen latvasid maha lõiganud 2 korda. Tundub jõhker, et kuidas ma nn “pea” maha lõikan, kuid pole vaja karta. Järgmiseks aastaks on allesjäänud oksamännas ennast kenasti taeva poole sirutanud. Oluline on ladva mahalõikamise juures see, et tüügast ei tohi alles jätta. Ladva mahalõikamisega ohjan mändide kõrgust, et oleks ikka mugav redeliga pügamist jätkata. Tänaseks on näha, et naaberkrundi männid on 2x pikemad. Mina soovisin madalamaid ja käharamaid mände ning jätkan nende iga-aastast pügamist ka edaspidi. Lõputult ma seda teha ei saa, sest tüvi kasvab aina jämedamaks ning uusi “oksaringe” ehk männaseid juurde ei kasva. Siis lasen männil edasi kasvada loomulikul teel.
Fotol olev “tups”-mänd sai oma esmase kujunduse 2023.a, kui märkasin puul palju sipelgaid ning võra hakkas seestpoolt pruunistuma. Tõenäoliselt olid sipelgad seotud lehetäidega, keda nad sageli kaitsevad. Pritsisin mändi rohelise seebi lahusega (uputasin puu üle nii, et seebivesi tilkus ja nirises mööda tüve alla), sest see aitab eelkõige pehmekehaliste kahjurite (näiteks lehetäide) vastu. Järgmisel päeval hakkasin kuivanud oksi võrast välja lõikama. Esimesel kujundamisel kärpisin noori võrseid vaid veidi. Järgmisel aastal eemaldasin männasest jämedamaid oksi, et teha võra hõredamaks ja pügasin tippe, et anda neile rohkem pallikese kuju. Kolmandal aastal oli vaja vaid oksatippe pügada, seekorda madalamalt ja lamedamalt. Kujundamise käigus tuleb mitu tiiru ümber puu teha, et tervikut näha ja vaadata, kuhu on õige midagi alles jätta. Noorte võrsete pügamist olen alati teinud hekikääridega, aga saab ka lihtsalt murdes või väiksemate aiakääridega. Mulle tulemus meeldib ning minu männid on kenasti käharaks muutunud.
Hariliku männi kujundamine nõuab küll järjepidevust, kuid tasub end igati ära. Mõne aastaga muutub hõre looduslik mänd tihedaks ja dekoratiivseks pilgupüüdjaks, mis annab aiale täiesti uue ilme. Kui alustad õigel ajal ja kujundad puud igal kevadel, rõõmustab tulemus sind aastaid.