Hortensiad on saanud eestlaste aedades ja ka linnahaljastuses väga armastatud ilutaimedeks. Nende suured õiekobarad on väga atraktiivsed, neil on ülipikk õitsemisaeg, sortiment on lai ja nad on üsna vähese hooldusvajadusega. Hortensiate perekonda kuulub peaaegu 100 erinevat looduslikku liiki, kuid iluaianduses kasutatakse peamiselt kuni kümmet liiki. Selleks, et hortensiad õitseksid igal aastal rikkalikult, on tarvis oma taimi tunda ja neid liigiti õigesti hooldada.
Eestlaste aedades kasvavad hortensiad jagunevad laias laastus neljaks liigiks: aed-, puis-, roniv- ja suurelehine hortensia. Nende hooldamine on liigiti erinev. Kõikidel hortensialiikidel on varane mahlajooks, mistõttu tuleb kevadine lõikamine teha kindlasti enne pungade paisumist, tavaliselt juba märtsikuus või aprilli I pooles. Vale pole ka hilissügisene hoolduslõikus novemris. Lõikamise aeg on pigem aiaomaniku otsustada, kuid seda tehakse vaid 1 kord aastas.

Käesolevas postituses kirjutan 4. hortensialiigi (aed-, puis-, roniva- ja suurelehise hortensia) hoolduslõikusest.
Õige lõikusaeg ja -viis sõltub peamiselt sellest, kas taim õitseb eelmise aasta võrsetel või sama aasta kasvul. Üldine põhimõte on see, et:
- sama aasta võrsetel õitsevaid hortensiaid lõigatakse 1-3 pungapaarile
- eelmise aasta võrsetel õitsevaid hortensiaid üldjuhul ei lõigata
1. Aedhortensiate hooldamine – 1-3 pungapaarile
Aedhortensiad (Hydrangea paniculata) on Eestis kõige levinumad. Nad õitsevad sama aasta võrsetel ning neid lõigatakse 1 x aastas. Nende tagasilõikamist tehakse viimase aasta kasvudele märtsis või novembris. Mõned aednikud on rohkem “kevade-usku” ja teevad lõikamise aiakääridega märtsis. Teised aga lõikavad hilissügisel, et kevadiste aiatööde mahtu minimeerida või ei soovi nad kuivanud õietuttide tuulega ringilendamist aias. Mõlemad lõikamise ajad (märts/nov.) on aedhortensiale sobilikud.
Aedhortensia lõikamise põhiprintsiibid:
- viimase aasta kasv lõigatakse tagasi 1-3 pungapaari pealt märtsis või novembris (pungade loetlemist alustatakse oksa harunemise kohast, mitte tipust)
- lõigatakse välja kõik murdunud, surnud ja liiga peenikesed oksad
- lõigatakse ära ka vales suunas, ristuvad ja lamandunud oksad.
Aedhortensiatel on väga palju sorte, mistõttu uueneb nimekiri pidevalt. Saadaval on hulgaliselt erineva õievärvi ja -kujuga aedhortensiaid, mistõttu võib valiku tegemine lausa keeruline olla. Mõned sordid on tugevamate vartega kõrgemad ilupõõsad, teised jällegi madalamad ja õrnemad kääbussordid. Kehtib põhimõte, et mida tugevama kasvuga sort, seda julgemalt võib tagasilõikamist teha. Kui on kääbussort, siis on soovitatav vaid õietutid maha lõigata.
2. Puishortensiate hooldamine – lõikamine põlvekõrguselt või maani maha
Puishortensiale (Hydrangea arborescens) meeldib kasvada nii päikeses kuni poolvarjus ning on mullastiku suhtes leplikum kui aedhortensia. Oma suurte õisikute tõttu kipuvad oksad lamanduma. Püstisema ja tugevama põõsa saamiseks ei soovitata viimasel ajal enam põõsast maani maha lõigata, vaid lühendada umbes põlvekõrguselt. Lõigatakse 1 x aastas varakevadel ning hoolduslõikuse käigus eemaldatakse ka kuivanud oksad. Puishortensia võrsete lühendamisega säilib põõsal tugevam karkass, võrsed püsivad paremini püsti ja õitsemine on rikkalik. See on ka lähenemine, mida üha enam soovitavad professionaalsed haljastajad ning puukoolid, sest see annab aias esteetiliselt parema tulemuse kui iga-aastane täielik maani mahalõikamine.
Puishortensia õitseb vaid sama aasta võrsetel ning seepärast:
- puishortensiat lõika märtsis
- püstisema põõsa saamiseks lühenda võrseid 20-50 cm kõrguseni. (Haara põõsas punti ja lõika umbes põlvekõrguselt hekikääridega maha.)
- lõika välja kuivanud oksad
- noorendamiseks ja suuremate õite saamiseks lõika võrsed maani maha
Tuntuim puishortensia sort on ‘Annabelle’. Olemas on nii valge- kui ka roosaõieline sort ning tugevamate varte ja suuremate õisikutega ‘Strong Annabelle’ ehk ‘Incrediball’. Sageli kasutatakse just puishortensiat hekiistutuses, sest selle hoolduslõikus on lihtsam ja kiirem kui aedhortensial.
3. Roniva hortensia hooldamine – vajadusel kärpida kõrguskasvu
Roniv hortensia (Hydrangea petiolaris) on ilus ronitaim just taradel ja kiviseintel. Ta õitseb ja lõhnab Eestis juunis-juulis ning kinnitub tugevastu õhujuurte abil tarale. Eestis on ta väga vähenõudlik, vastupidav ja külmakindel ilutaim. Tuntuim on klassikaline liik, kuid müüakse juba ka kollase leheservaga ‘Miranda’ sorti ja veidi aeglasema kasvuga ning sinakama lehega sorti ‘Silver Lining’. Esimesed 2–4 aastat võib tunduda, et taim “ei tee midagi”. Kui ta on aga hästi juurdunud, võib aastane juurdekasv ulatuda 50–100 cm või enamgi.
Roniva hortensia lõikamine on vajaduspõhine, peamiselt kasvu piiramiseks. Millest lähtutakse tema hooldamisel:
- ronivat hortensiat lõigatakse peale õitsemist (august) kuni 1/2 võrse pikkusest
- lõikamine vajalik vaid kasvu piiramiseks
Oluline erinevus võrreldes teiste hortensiliikidega on lõikamie ajas. Tugevat tagasilõikust ei soovitata, sest siis õitseb järgmisel aastal kehvemini.
4. Suurelehiste hortensiate hooldamine – ei lõigata, vaid vanad õied eemaldada
Suurelehine hortensia (Hydrangea macrophylla) on kõige atraktiivsem hortensialiik, sest tal on efektsed ja värvikirevad õisikud ning suuremad tumerohelised lehed. Kahjuks on suurelehine hortensia Eesti kliimas külmaõrn ning vales kasvukohas ning ilma talvekaitseta ta reeglina hukkub.
Suurelehine hortensia õitseb eelmise aasta võrsetel ning seepärast:
- suurelehist hortensiat kärbitakse varakevadel äraõitsenud õisikute eemaldamisega
- puhastatakse põõsas kuivanud okstest
- võrseid reeglina ei lühendata.
Suurelehine hortensia võib Eestis edukalt kasvada ja talve üle elada poolvarjulises ja tuulte eest kaitstud kasvukohas, kus on hea drenaažiga pinnas ja rohkem niiskust. Talle ei meeldi otsene kevadpäike. Talveks tuleks juurekael üles mullata (turba, lehtede või multšiga) ning põõsas katta kuuseokste või hingava talvekangaga. Talvekate tuleb eemaldada järkjärgult aprillis, mitte kõik korraga. Liiga varajane avamine võib põhjustada õipungade külmumist ja päikesepõletust.
Peale hoolduslõikust on soovitatav väetada lõigatud põõsaid spetsiaalse hortensia-, rodo- või okaspuuväetisega.
Isegi kui eksid hortensiate lõikamisega, siis pole midagi. Hortensia kosub paar aastat ja peagi on kõik unustatud.



