Ilus muruvaip on iga aiaomaniku unistus. Õigesti hooldatud muru on tihe, elujõuline ja peab paremini vastu nii põuale, tallamisele kui ka haigustele. Selle saavutamiseks on korrapäraselt vaja:
- muru niita
- servasid trimmerdada
- umbrohtu välja juurida
- teha samblaeemaldust ja/või õhutamist ning
- väetamist
1. Niitmine
Regulaarne niitmine aitab murul muutuda tihedaks ja vastupidavaks, sest iga niitmisega hakkab taim rohkem harunema.
Iluaias niida muru kasvuperioodil vähemalt 1 kord nädalas. Muruniitmise hooaeg algab tavaliselt aprillis-mais. Oluline on järgida rusikareeglit, et korraga ei lõigata rohkem kui ⅓ rohulible pikkusest. Optimaalne muru kõrgus on tavaliselt 4–6 cm. Liiga madal niitmine kuivatab muru läbi ja muudab selle hõredaks.
Erand: Külvatud muru esimese niitmisega ei tasu kiirustada. Alustada tuleks siis, kui muru on kasvanud umbes 8–10 cm kõrguseks. Esimene niitmine tehakse kõrgelt, lõigates vaid paar sentimeetrit tipust. Selline lähenemine aitab noorel murul tiheneda ja paremini juurduda.
Hooaja viimane niitmine tehakse tavaliselt oktoobris enne püsivate külmade saabumist. Talvele minnes peaks muru jääma umbes 5–6 cm kõrguseks. Liiga pikk muru lamandub lume all, liiga lühike aga võib saada külmakahjustusi.
Kui rääkida kaasaegsest muruhooldusest, siis mururobot on eriti tänuväärne abiline iluaias. Mururoboti suurim eelis on see, et ta niidab muru väga tihti ja väikeste lõigetena. See tähendab, et rohulibled ei jõua kunagi liiga pikaks kasvada ning muru püsib pidevalt optimaalses kõrguses.
Mururoboti kasutamine on ka praktiline, sest säästab aega ja vaeva, hoiab muru pidevalt hooldatud ka kiirel perioodil ning töötab vaikselt ja regulaarselt. Lisaks aiatb mururoboti kasutamine vähendada umbrohu ja sambla levikut.
2. Muru servade trimmerdamine
Iluaias on väga oluline pöörata tähelepanu muru servade trimmerdamisele. Isegi kui muru on korralikult niidetud, jätavad hooldamata servad sageli lohaka mulje. Trimmerdamine või muru servade lõikamine servakääridega aitab anda murule 100% hooldatud välimuse, hoida selged ja puhtad piirjooned peenarde, teede ja kiviservade ääres ning vältida muru laialivalgumist peenrasse.
Trimmerdamine on oluline aiahooldustöö ka mururobotiga aias, kuna robot ei suuda tagada servade hooldust. Just see on viimane lihv, mis teeb hooldatud murust päriselt valmis tulemuse.
3. Umbrohutõrje
Kõige efektiivsem umbrohu eemaldamise meetod murust on ebasobivate umbrohtude käsitsi väljajuurimine. See aitab paremini kui keemiline umbrohutõrje ja on taimedele ohutum. Väljajuurimisega saab eemaldad kogu taime koos juurtega. Alati ei pruugi see 100% õnnestuda, kuid siiski aitab see umbrohu taasteket oluliselt vähendada. Samuti aitab väljajuurimine säilitada mulla elustikku ja tasakaalu, ei kahjusta ümbritsevat muru ning on ohutu lastele ja lemmikloomadele.
Eriti ebameeldivad juurumbrohud murus on võilill, ohakas ja teeleht. Need võiks esmajärjekorras välja juurida. Abivahendina sobib kasutada umbrohujuurijat mitte labidat.
Parim aeg ebasobivate umrohtude väljajuurimiseks on varakevad, kui taimed tärkavad või pärast vihma, kui muld on pehme.
4. Samblaeemaldus ja/või õhutamine
Aja jooksul muutub murupind tallamise, sademete ja hooldustööde mõjul tihkeks. Sellises pinnases väheneb õhu liikumine ning murutaimede juured ei saa enam piisavalt hapnikku, vett ega toitaineid. Selle tagajärjel muru hõreneb ja nõrgeneb ning soodsates tingimustes hakkab levima sammal.
Sambla teket soodustavad lisaks ka liigne niiskus, vähene valgus (varjuline kasvukoht), happeline muld ja toitainete puudus. Seega ei ole sammal probleem omaette vaid märk sellest, et murul puuduvad head kasvutingimused.
Sammaldunud muru parandamiseks koduaias kasutatakse samblaeemaldusmasinat ehk vertikaallõikurit, mis eemaldab murupinnalt sambla ja kõdu, avab pinnase 1-2 cm sügavuselt ning loob ruumi uueks kasvuks. Samblaeemaldust tehakse kas kevadel ja/või sügisel – aprillis ja/või septembris, kusjuures on oluline ka kohene väetamine. Samblaeemalduse käigus tekib palju samblavilti ja murukõdu. Mass riisutakse kokku või kasutatakse samblakogujat. Kohe pärast tööd näeb muru hõre välja, kuid see on ajutine ja vajalik etapp muru taastumisel.
Väga sammaldunud muru töötlemisel on teinekord vajalik kohati teha ka muru ülekülvi, liivatada või lubjata (viimast kui pinnase pH < 5,5). Väetamine tehakse kõige viimasena ja ideaalis enne vihmasadu. Kui vihma pole oodata, siis tuleb väetatud murupinda kasta, et väetis muru ära ei kõrvetaks.
Õhutamine (aereerimine) tähendabsügavamate aukude (umbes 5–10 cm) tegemist pinnasesse või mullakorkide eemaldamist spetsiaalse masinaga – aeraator. Erialases kirjanduses kasutatakse mõnikord ka terminit õhustamine, kuid levinum termin on muru õhutamine (inglise keeles aeration), mida mitmed teenusepakkujad reklaamivad tegelikult samblaeemalduse kontekstis.
Muru õhutamist tehakse enamasti spordimurudele ning parkides ja avalikel esindusväljakutel, mis saavad palju tallamist. Koduaias saab õhutamist teha ka aiahargi, murukingade või õhutusrulliga. Sobivaim aeg muru õhutamiseks on aprill-mai, kui muru on aktiivses kasvufaasis, kusjuures on oluline ka kohene väetamine. Vale on õhutada liiga märga või liiga kuiva pinnast.
Nii samblaeemaldus kui ka muru õhutamine on olulised hooldustööd, mis aitavad taastada mulla loomuliku tasakaalu ja loovad murule paremad kasvutingimused.
5. Väetamine
Regulaarne ja õigel ajal tehtud väetamine aitab murul kasvada tihedaks, roheliseks ja vastupidavaks. Väetamist võiks teha 2 korda aastas – kevadel ja sügisel. Eriti soovitatav ja tõhus on väetada muru kohe peale samblaeemaldust või õhutamist, sest väetamine:
- tugevdab juurestikku
- muudab muru tihedamaks
- parandab muru värvust
- suurendab vastupidavust põuale ja tallamisele.
Parim aeg muru väetada on märtsist-juulini, et väetis saaks mõjuda. Kõige ühtlasemalt saab väetist puistata väetisekülvikuga, kuid võib teha ka kinnastatud käega vabakülvi. Oluline on jälgida pakendi infolehel olevaid juhiseid. Kevadine muruväetis peab sisaldama kõige rohkem lämmastikku (N), et anda muru kasvuks hoogu juurde. Muru väetamine on hea planeerida enne vihmasadu, sest granuleeritud väetis jõuab taimeni vaid lahustunud kujul. Kui vihma ei ole oodata, siis tuleks kasta. Kuuma ja kuivaga väetamine võib murutaimi kõrvetada, mistõttu muutub muru kollaseks.
Sügisväetamine tehakse septembris ning siis peab jälgima, et väetis sisaldaks rohkem kaaliumi (K), et muru talvele paremini vastu peaks.
Väetamine on investeering muru tervisesse – õigel ajal antud toitained tagavad, et muru püsib ilus ja tugev kogu kasvuperioodi vältel.