Talvine aiahooldus – mida iluaias silmas pidada?

Lumine aed on kaunis vaadata, kuid talv paneb taimed proovile. Raske lumi, pakane ja kevadtalvine päike võivad taimi kahjustada, kui neid õigel ajal ei toetata. Mõned lihtsad talvised hooldustööd aitavad hoida taimi tervete ja kaunitena.

1. Raske lumi taimedel ja kergehitistel

Raske lumi on ohtlik nii taimedele kui ka aiaehitistele. Koonuse- ja kerakujulised okaspuud, rododendronid, hekid, marjapõõsad ning vormitud ilupõõsad vajavad lume raputamist, et oksad ei painduks ega murduks. Raputamisel tasub olla õrn, sest külmaga on oksad haprad ja eriti ohtlik on juba sulama hakkav lumi.

Suurest lumest tuleb puhastada kasvuhooned ja varikatused, et konstruktsioonid ei saaks kahjustada.

Raske lumi okaspuudel
Raske lumi okaspuudel on küll kena vaatepilt, kuid võib murda oksi

2. Taimede talvekaitse

Paljud ilutaimed vajavad Eesti kliimas talvekaitset. Noored ja külmaõrnad taimed – nagu rododendronid, elupuud, pukspuud, roosid ja noored viljapuud – tuleks katta kuuseokste või sobiva talvekangaga. Talvekate aitab kaitsta taimi pakase, tuule ja kevadtalvise päikesepõletuse eest. Noortele okaspuuvormidele sobib hästi just varjutuskangas. Et katete paigaldamine oleks lihtne, tasub tugivaiad või toestused paika panna juba enne maa külmumist.

Rooside ja noorte viljapuude puhul on lumi talvel isegi kasulik. Lumi on looduslik soojusisolaator. Roosidele õhuliselt juurde kuhjatud lumi aitab hoida ühtlast pinnase temperatuuri ja kaitseb juuri ning võrseid külmakahjustuste eest. Noortele viljapuudele kuhja võra alla lund 2-3 korda talve jooksul ning trambi see kinni, et pikendada taime puhkeperioodi varakevadel. Kinnitrambitud lumi aitab kaitsta juurekaela ja pookekohta temperatuurikõikumiste ja külmade tuulte eest, raskendab näriliste ligipääsu puuni ja võimalikke koorekahjustusi ning suurendab kevadist niiskusevaru.

Et Sul oleks lihtsam orienteeruda, millised taimed talvel tähelepanu vajavad ja milliseid töid teha, oleme koostanud praktilise abitabeli. See on hea abimees igale aiaomanikule.

👉 Laadi alla tasuta abitabel „Talvine aiahooldus”

3. Viljapuude tüvede lupjamine – miks ja millal?

Viljapuude tüvede lupjamine tüvevalgendajaga on lihtne, kuid tõhus hooldusvõte, mis aitab puudel Eesti talve paremini üle elada ning vähendab kahjurite esinemist. Eriti oluline on see noorte viljapuude puhul, mille koor on õhuke ja tundlik. Valgeks lubjatud tüvi peegeldab talvist ja varakevadist päikest ning aitab vältida olukorda, kus päeval soojenenud koor öösel järsult külmub – just nii tekivad koorekahjustused ja külmalõhed.

Parim aeg viljapuude lupjamiseks on hilissügis (oktoober–november), pärast lehtede langemist ja enne püsivate külmade saabumist. Nii kestab kaitse kogu talve ning tüvi on kaitstud päikese ja külmalõhede eest. Kui sügisel jäi lupjamine tegemata, võib seda teha ka veebruaris või märtsis, enne tugevat päikest. Lupja tuleks ehituspintsliga kanda puutüvele kuiva ja pilvise ilmaga, maapinnast kuni esimeste külgoksteni, vajadusel ka külgokste alumised osad.

Vanemaid ja jämeda tüvega viljapuid üldjuhul lupjama ei pea, sest nende koor on paks ja suudab koorekahjustustele paremini vastu pidada. Kui aga kevadpäike on koorelõhed tekitanud, võib vana puu tüve katta lubjaga kuni 1 m kõrguseni maapinnast.

Korralik talvine hooldus – olgu selleks lume eemaldamine, taimede kaitsmine külma eest või viljapuude tüvede lupjamine – aitab hoida sinu aia taimed terved ja kaunid.

Scroll to Top