Sügisväetamine iluaias

Suve lõpus hakkab aed tasapisi valmistuma puhkeperioodiks. Sügisväetamine aitab taimedel valmistuda talveks ning koguda jõudu järgmiseks kasvuperioodiks. Õigesti valitud väetis ja sobiv aeg on siin olulisemad kui väetise kogus.

sügisväetamine
Okaspuid väetatakse spetsiaalse okaspuude sügisväetisega
Miks on sügisene väetamine oluline?

Sügisväetamise eesmärk on aidata taimedel paremini talveks ette valmistuda. Sügiseses väetises on olulisel kohal fosfor (P) ja kaalium (K).

P – fosfor toetab eelkõige:

  • juurestiku arengut ja uute juurte moodustumist;
  • energia liikumist taimes ja ainevahetust;
  • kasvu ja üldist arengut;
  • õitsemist ja viljumist.

Noorte taimede puhul seostatakse fosforit sageli juurdumisega, kuid oluline on meeles pidada, et fosforit tasub lisada vastavalt mulla vajadusele – liigne fosfor ei tähenda automaatselt kiiremat või paremat juurdumist.

K – kaalium aitab taimel:

  • reguleerida vee kasutamist;
  • tugevdada taime üldist vastupanuvõimet;
  • parandada vastupidavust põuale ja muudele stressitingimustele;
  • toetada võrsete valmimist ja talveks valmistumist.

Just seetõttu on kaaliumil sügisväetamisel oluline roll. Sügisel ei soovita taimedele anda palju lämmastikku, mis ergutaks uut pehmet kasvu, vaid eesmärk on toetada olemasolevate võrsete valmimist enne talve.

Noorte taimede toitainevajadusele tasub rohkem tähelepanu pöörata just esimestel kasvuaastatel. Kui taimed on hästi juurdunud, kasvavad jõudsalt ja kasvukoht on sobiv, ei pruugi iga-aastane väetamine enam vajalik olla. Väetamisvajadust tuleks hinnata kasvukoha, mulla ja taime tegeliku seisundi järgi – väetis ei asenda sobivat kasvukohta ega õiget kastmist.

Millal taimi sügisväetada?

Sügisväetamisega tasub alustada veel siis, kui taimed on aktiivsed ja suudavad toitaineid omastada. Üldiselt on sobiv aeg augusti teisest poolest kuni oktoobri lõpuni. Väetamisega ei tasu jääda liiga hilisesse sügisesse, sest taim peab jõudma toitained enne kasvuperioodi lõppu omastada.

Täpne aeg sõltub siiski taimest, väetise koostisest ja ilmast. Seepärast tasub alati lugeda ka valitud väetise pakendil olevat kasutusjuhendit.

Millist väetist sügisel kasutada?

Sügisel ei sobi taimedele automaatselt sama väetis, mida kasutasid kevadel või suvel. Oluline on meelde jätta, et sügisväetises peab olema fosfor ja kaalium ning lämmastikku ei ole üldse või on seda väga väikeses koguses.

Üldine “Sügisene aiaväetis” võib sobida paljudele iluaias kasvavatele taimedele, näiteks:

  • ilupuudele ja -põõsastele;
  • püsililledele;
  • roosidele;
  • hekkidele;
  • rododendronitele;
  • viljapuudele;
  • murule.

Oluline on valida väetis vastavalt taimede vajadustele ning järgida pakendil toodud kasutusnormi.

Okaspuudel on oma sügisväetis!

“Sügisene okaspuuväetis” aitab noortel ja kasvuraskustes okaspuudel talveks paremini ette valmistuda ning see ei sisalda lämmastikku üldse või on seda väetises väga vähesel määral. Lisaks põhitoitainetele sisaldab okaspuude sügisväetis ka rauda ja magneesiumi, mis on olulised igihaljaste taimede okka- ja lehevärvi säilitamisel.

Okaspuude sügisväetamist tehakse üldjuhul augusti keskpaigast kuni septembri keskpaigani, kuid konkreetne kasutusaeg ja väetise kogus sõltuvad valitud tootest, mullast ja taime suurusest – rohkem P-d või K-d ei tähenda automaatselt tervemat taime.

Kas ühest väetamiskorrast piisab?

Paljudel juhtudel võib sügisel piisata ühest väetamiskorrast, kuid see ei ole reegel, mis kehtib iga väetise kohta. Väetiste koostis ja kasutusjuhised võivad erineda – mõni toode on mõeldud üheks kasutuskorraks, mõne puhul soovitatakse väetamist korrata.

Seega ära lisa väetist põhimõttel „rohkem on parem”. Liigne väetamine ei muuda taime tugevamaks ja võib hoopis kahjustada juuri ning häirida toitainete tasakaalu.

Kuidas sügisväetist kasutada?

Puista granuleeritud väetis ühtlaselt taimede juurte piirkonda, vältides selle kogunemist otse vastu tüve või taime vart. Kobesta väetis kergelt mullapinda ning kuiva ilma korral kasta pärast väetamist. Nii jõuavad toitained paremini taime juurteni.

Multšitud istutusala korral tuleb graanulväetamiseks multš rehaga taime ümbert eemale riisuda ja siis väetada.

Kui istutusalad on peenrakangaga kaetud ja multšitud, siis soovitan väetamist vedelväetisega. Selleks tuleb vastav kogus (kasutusnorm) sügisväetist kastekannus ära lahustada ja siis sellega taimede alust pinda kasta.

Hea teada: 40 g väetist on ligikaudu üks keskmine peotäis, kuid täpse koguse saamiseks soovitan kasutada mõõtetopsi või kaaluda väetis üle.

Aiaomaniku meelespea:

  • Sügisel vähem lämmastikku, rohkem fosforit (P) ja kaaliumi (K).
  • Okaspuude puhul eelista spetsiaalset sügisväetist ja taga piisav niiskus enne talve.
  • Ära ületa kasutusnormi!

Sügisene väetamine on osa aia talveks ettevalmistamisest

Väetamine on vaid üks osa sügisesest aiahooldusest. Lisaks tasub hinnata taimede üldist seisukorda, eemaldada haiged taimeosad ning pöörata tähelepanu piisavale niiskusele. Eriti oluline on sügisene kastmine igihaljastele taimedele ja okaspuudele, mis vajavad enne maa külmumist piisavalt niiskust.

Õigel ajal tehtud sügisene hooldus aitab aial talvele vastu minna tugevamana ning annab taimedele parema stardi uueks kevadeks.

Soovid, et Sinu aia taimed saaksid õigel ajal väetatud ja talveks hästi ette valmistatud? Teeme vajalikud sügistööd Sinu eest!

Scroll to Top