Sügisväetamisest räägitakse palju, kuid kas kõik iluaia taimed seda tegelikult vajavad? Ja millal on selleks õige aeg?
Sügisväetamine võib olla vajalik, kuid mitte alati. Suured ja elujõus taimed, mis kasvavad mullas, üldjuhul väetamist ei vajagi. Eelkõige tuleb väetada neid taimi, mille välimus ja areng seda nõuavad ning samuti on soovitatav väetada noori taimi. Sobiv väetis ja väetamise aeg sõltuvad konkreetsest taimeliigist, mulla omadustest ning taime enda seisundist.
Sügisväetamise eesmärk ei ole taimede kasvu tagant kiirustada, vaid anda neile sobivas koguses toitaineid enne puhkeperioodi. Oluline on valida sobiv väetis ning vältida liigset, eriti lämmastikurikast, väetamist.
Millal taimi sügisväetada?
Sügisväetamisega tasub alustada siis, kui taimed on veel aktiivsed ja suudavad toitaineid omastada. Üldiselt on sobiv aeg augusti teisest poolest kuni oktoobrini. Väetamisega ei tasu jääda liiga hilisesse sügisesse, sest taim peab jõudma toitained enne kasvuperioodi lõppu omastada.
Miks on sügisene väetamine oluline ja mis on NPK?
Sügisväetamise eesmärk on aidata taimedel paremini talveks ette valmistuda, sellepärast on väetise koostises oluline jälgida suuremat kaaliumi (K) ja fosfori (P) sisaldust ning väikest või hoopiski puuduvat lämmastiku (N) hulka.
Mida tähendab NPK?
N – lämmastik
Soodustab lehtede ja võrsete kasvu.
P – fosfor
Osaleb juurte arengus ja taimede ainevahetuses.
K – kaalium
Aitab tugevdada taime kudesid, võrsete puitumist ning üldist talvekindlust.
Millist väetist sügisel kasutada?
Sügisel ei sobi taimedele automaatselt sama väetis, mida kasutasid kevadel või suvel. Oluline on meelde jätta, et sügisväetises peab olema fosfor ja kaalium ning lämmastikku ei ole üldse või on seda väga väikeses koguses.
Üldine “Sügisene aiaväetis” võib sobida paljudele iluaias kasvavatele taimedele, näiteks:
- ilupuudele ja -põõsastele;
- püsililledele;
- roosidele;
- hekkidele;
- rododendronitele;
- viljapuudele;
- murule.
Oluline on valida väetis vastavalt taimede vajadustele ning järgida pakendil toodud kasutusnormi.
Okaspuudel on oma sügisväetis!
“Sügisene okaspuuväetis” aitab noortel ja kasvuraskustes okaspuudel talveks paremini ette valmistuda ning see ei sisalda lämmastikku üldse või on seda väetises väga vähesel määral. Lisaks põhitoitainetele sisaldab okaspuude sügisväetis ka rauda ja magneesiumi, mis on olulised igihaljaste taimede okka- ja lehevärvi säilitamisel.
Okaspuude sügisväetamist tehakse üldjuhul augusti keskpaigast kuni septembri keskpaigani, kuid konkreetne kasutusaeg ja väetise kogus sõltuvad valitud tootest, mullast ja taime suurusest – rohkem P-d või K-d ei tähenda automaatselt tervemat taime.
Kas ühest väetamiskorrast piisab?
Paljudel juhtudel võib sügisel piisata ühest väetamiskorrast, kuid see ei ole reegel, mis kehtib iga väetise kohta. Väetiste koostis ja kasutusjuhised võivad erineda – mõni toode on mõeldud üheks kasutuskorraks, mõne puhul soovitatakse väetamist korrata.
Seega ära lisa väetist põhimõttel „rohkem on parem”. Liigne väetamine ei muuda taime tugevamaks ja võib hoopis kahjustada juuri ning häirida toitainete tasakaalu.
Noorte taimede toitainevajadusele tasub rohkem tähelepanu pöörata just esimestel kasvuaastatel. Kui taimed on hästi juurdunud, kasvavad jõudsalt ja kasvukoht on sobiv, ei pruugi iga-aastane väetamine enam vajalik olla.
Kuidas sügisväetist kasutada?
Puista granuleeritud väetis ühtlaselt taimede juurte piirkonda, vältides selle kogunemist otse vastu tüve või taime vart. Kobesta väetis kergelt mullapinda ning kui vihma pole tulemas, siis kasta pärast väetamist. Nii jõuavad toitained paremini taime juurteni.
Multšitud istutusala korral tuleb graanulväetamiseks multš rehaga taime ümbert eemale riisuda ja siis väetada.
Kui istutusalad on peenrakangaga kaetud ja multšitud, siis soovitan väetamist vedelväetisega. Selleks tuleb vastav kogus (kasutusnorm) sügisväetist kastekannus ära lahustada ja siis sellega taimede alust pinda kasta.
Hea teada: 40 g väetist on ligikaudu üks keskmine peotäis, kuid täpse koguse saamiseks soovitan kasutada mõõtetopsi või kaaluda väetis üle.
Kui oled sügisväetamisega veidi hiljaks jäänud, nt avastad, et käes on 1. oktoober, siis kasuta veeslahustuvat sügisest kastmisväetist.
Sügisene väetamine on osa aia talveks ettevalmistamisest
Väetamine on vaid üks osa sügisesest aiahooldusest. Lisaks tasub hinnata taimede üldist seisukorda, eemaldada haiged taimeosad ning pöörata tähelepanu piisavale niiskusele. Eriti oluline on sügisene kastmine igihaljastele taimedele ja okaspuudele, mis vajavad enne maa külmumist piisavalt niiskust.
Õigel ajal tehtud sügisene hooldus aitab aial talvele vastu minna tugevamana ning annab taimedele parema stardi uueks kevadeks.
